Jaapani köök on arenenud läbi sajandite koos sotsiaalsete ja majanduslike muudatustega.
Liha kasutatakse äärmiselt vähe, seejuures peamiselt veise-, sea- ja kodulindude liha. Lihakogused on väikesed, toite valmistatakse ribadeks või väikesteks tükkideks lõigatud lihast koos aedviljaga ja teraviljasaadustega. Mune hinnatakse kõrgelt.
Peamine rahvatoit on riis, vähem kasvatatakse nisu ja rukist. Rohkesti süüakse ube ja herneid. Sojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks.
Piima tarvitatakse ainult laste toiduks. Enamasti on piim importkaup kondenseeritud piimana või piimapulbrina. Samuti puuduvad toidulaualt või ning koor. Juustu süüakse väga vähe.
Kalad ja teised mereloomad on jaapanlaste peamiseks loomse valgu allikaks. Mõned toored kalatoidud kuuluvad jaapani dessertide hulka, kalu enamasti keedetakse või praetakse taimeõlis.
Aedvilju on üsna piiratud valikus: sibulad, redised, rõikad, bambusekasvud, kaunviljad, harvem juurviljad. Rohkesti kasutatakse merevetikaid ja merekasvusid. Puuviljadest olulisem on nasi - õunataoline maitselt pirni meenutav kollane vili. Süüakse takjajuuri, krüsanteemilehti, liiliasibulaid, sõnajalavõrseid jm.
Rasvasest on tähtsamad soja-, siisi- ja teiste taimede õlid. Seesamiõli on delikatess. Vähe süüakse loomade ploomi- või sulatatud rasva.
Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik sake. Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik.

Rõhutada tuleb jaapani toiduvalmistamise ja serveerimise ilu: toiduained ning lauanõud valitakse ja koostatakse sellistes värvides, seatakse nii harmooniliselt ja hoolikalt, et kaetud laud on lausa kunstilooming. 

> Arvestame erinevate toidutalumatustega ning teiste erisoovidega (näiteks gluteeni- või laktoosivaba ning vegetaarne)!