Mehhiko kööki üheselt on väga raske määratleda. 
Ajalooliselt on Mehhiko köök alguse saanud maiade, asteekide ja teiste kohalike indiaanihõimude toidukultuurist. Põhitoiduaineteks olid mais, avokaado, kartul, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, ananass, kakao ja šokolaad, kalkun, kala ja mereannid. Hispaania vallutajad tõid kaasa kana-, sea- ja veiseliha, piima, juustu, munad. Hakati viljelema riisi- ja nisukasvatust. Iidsed mehhiko kultuurid pärandasid praegustele põlvkondadele kaks väga tähtsat toiduainet oma köögist: mais ja piprad. Maisi kutsuti toconayo , mis tähendab meie liha, sest usuti, et jumal lõi inimese maisist. Üks tähtsamaid kasutusalasid on aga tortiljade ehk nn. leivakeste valmistamine.
Mehhiko köögi üks põhikomponent on Mehhiko kuulsaim toiduaine – tšillipipar. Seda on sadu sorte. Tuntumad piprasordid on Jalapeno, Poblano,Chipotle, Habanero, Guajillo. Piprad on erinevas vormis, värvis, teravuses. Ühtesid süüakse toorelt, teised marineeritakse äädikas, kolmandad kuivatatakse, neljandad suitsutatakse. Pipraid hõõrutakse pastaks, viilutatakse, uhmerdatakse. Piprakaunu on laimirohelisi, kollaseid, punaseid, oranže, musti, lillasid.